Viivisallergia ehk varjatud toidutalumatus
on organismi teatud liiki vastureaktsioon või ülitundlikkus ühe või mitme toiduaine ja/või kemikaali suhtes. See vastureaktsioon võib olla seotud nn IgG antikehade tootmisega organismis, aga ka mitmesuguste teiste organismi ülitundlikkuse reaktsioonidega kas toiduainete, nendega looduslikult kaasnevate lisaainete või kunstlike kemikaalide suhtes. Üks viivisallergiate tekkepõhjuseid on ühe ja sama toiduaine pidev ja suurtes kogustes tarbimine. Põhjuseks võib olla ka üldine immuunsuse langus, väsimus, stress jms.
Kuna viivisallergia sümptomid esinevad viivitusega (1-2 tundi kuni ööpäev), mitu erinevat korraga ja need ei ole enamasti väga tugevad, siis on inimesel endal raske neid diagnoosida. Ajalooliselt tehti seda pikaajaliste (paarinädalaste) välistamisdieetidega. Nüüdseks on välja töötatud patsiendi jaoks oluliselt lihtsamad veretestid.
Viivisallergiat põhjustavate toiduainete jätkuvast tarbimisest võib kergesti tekkida ka sõltuvus, mis omakorda teeb keerulisemaks viivisallergiate diagnoosimise ilma spetsiaalseid teste kasutamata.
Prime Testis kõige sagedamini reaktsioone tekitavad toiduained eestlastel on:
nisu, kohv, tee, piimatooted, šokolaad, tubakas, maapähklid, mandel, soja, pärm, rukis, must pipar, spirulina, mereannid, sarapuu pähkel, kana, loomaliha, sealiha, kitsepiim;
kemikaalidest: puhastusvahendid, naftasaadused, MSG, toiduvärv, hallitus.
Erinevatel andmetel esineb toiduainete viivisallergiat vähemalt 45% täiskasvanud elanikkonnast.
Toidutalumatus
on organismi ühe konkreetse toiduaine füsioloogilne talumatus. Toidutalumatust on tavaliselt üsna lihtne kindlaks teha, kuna ebameeldivad ja tugevad sümptomid algavad kohe peale toiduaine tarbimist (üldjuhul piisab juba väikesest kogusest). Kõige levinumad on tsöliaakia ehk gluteeni talumatus (leidub teraviljades, eelkõige nisus) ja piima- ehk laktoositalumatus. Toidutalumatus on tavaliselt eluaegne probleem. Tsöliaakiat esineb alla 2% elanikonnast, laktoositalumatust on valge rassi hulgas vähemalt 10-15% (olenevalt geneetikast ja elukohast – Eestis nt 25%), kuid Aasias ja Aafrikas enamasti üle 90% (Laktoositalumatus on üldiselt omane kõigile imetajatele).
Allergia
on organismi immuunsüsteemi äge vastureaktsioon konkreetsele toidule, looduslikule ainele või kemikaalile. See vastureaktsioon on seotud nn IgE antikehade tootmise ja histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava ainega kokku puutumist. Organismis vastureaktsioonid on tavaliselt keskmisest ägedamad või isegi eluohtlikud. Allergia puhul on inimesel enamasti võimalik endal suhteliselt kergesti jälile jõuda allergia tekitajale. Selleks on olemas ka spetsiaalsed (naha)testid. Ärritajate hoolikas vältimine ja tervislikud eluviisid võivad allergia sümptomeid aja jooksul oluliselt vähendada. Esineb kuni 2,5% täiskasvanud elanikel.
Kõige tihedamini tekitavad allergiat maapähklid ja teised pähklid (nt mandlid ja parapähklid), munad, piim, kalatooted ja seesam.
Kuna allergiate, toidutalumatuse ja viivisallergiate tekkemehhanismid on erinevad, siis ei olemas testi, millega saaks sama korraga neid kõiki diagnoosida.
