Valgete vereliblede allergilised reaktsioonid

valgete vereliblede allergilised reaktsioonid

Mikroskoobipildi kujutis vasakul näitab, kuidas näevad välja terved valged verelibled Prime Test ®'i slaidil. Testitud hernes ei olepärast valgete verelibledega kokkuviimist põhjustanud varjatud allergilist reaktsiooni, seega pole herned testitava inimese immuunsüsteemiga vastuolus. Oranzid ringikujulised rakud pildil on punased verelibled, väiksemad osakesed on trombotsüüdid.

Keskmine pilt näitab, mis juhtubkatseisiku valge vereliblega viivisallergilise reaktsiooni käigus (kokkupuutel nisuga). Noolega märgitud valge verelible rakk on lõhkenud ja surnud. Avanenud verelible vatsakestest pääsevad verre ja mujale vabalt ringlema väga tugevad ensüümid, mis põhjustavad põletikke keha erinevates osades. See omakorda viib mitmesuguste terviseprobleemide tekkeni.

Parempoolne pilt kujutab teise katseisiku väga tugevat allergilist reaktsiooni maisile - kõik valged verelibled on hukkunud.

Punaste vereliblede reaktsioonid

valgete vereliblede allergilised reaktsioonid

Vasakpoolne pilt kujutab terveid punaseid vereliblesid, mis hõljuvad vabalt vereplasmas, osaliselt kõrvuti koos, kuid mitte kokkusulandunult. Punase verelible läbimõõt on 7 mikronit, kõige väiksema kapillaari siseläbimõõt aga vaid 4 mikronit. Siiski on punased verelibled võimelised end kokku voltima ja niimoodi mahuvad nad ka kõige väiksemates kapillaarides liikuma, viies hapnikku ning teisi toitained kõikidesse keha rakkudesse. Kapillaaridest väljudes võtavad nad kaasa süsihappegaasi ning muud metaboolsed jääkained.

Parempoolne pilt kujutab punaste vereliblede reaktsiooni varjatud allergia puhul. Sama pilti näeme ka taimsete ja loomsete rasvainete liigse koguse puhul toidus. Verelibled on omavahel suuremateks kogumiteks kokku kleepunud, nad ei saa enam end kokku voltida, et väikestes kapillaarides liikuda. See põhjustab mitmeid tõsiseid tervisehäireid ning väsimuse tunnet.