Viivisallergia sümptomid esinevad enamasti viivitusega (1 tund kuni 1 päev) ja problemaatilisi toiduaineid (ning kemikaale) võib olla mitmeid.
Need sümptomid võivad kergesti muutuda kroonilisteks, kuid on harva väga tõsise (eluohtliku) iseloomuga. Pigem on tegemist teatud ebamugavustega, millega inimesed on tihtipeale leppinud kui paratamatusega. Kuid kunagi võib saabuda aeg, kus immuunsüsteem ei saa enam järjest kasvavate probleemidega hakkama ning areneb välja mõni tõsisem haigus nagu nt diabeet vms.
Tüüpilised sümptomid, mis on põhjustatud toiduainete ja kemikaalide viivisallergiatest: ebamugavustunne ja valud kõhus, kõhugaasid, kõhulahtisus/kinnisus, peavalud, migreen, sügelemine jm nahaprobleemid (nt ekseem, akne jms), väsimus, pinge, depressioon, hüpearaktiivsus, nohu, vereringe häired, kehakaalu probleemid, veepeetus, ärritatud soole sündroom jpt
Kuidas sümptomeid märgata, neil vahet teha ja mismoodi saab viivisallergiat diagnoosida?
Üks võimalus on üritada neid reaktsioone ise märgata. See on küllaltki keeruline, kuna toidukord koosneb tavaliselt mitmest erinevast toiduainest ja tihtipeale veel ka lisatud kemikaalidest (nt maitsetugevdajad jms). Samuti segab otsese tagasiside saamist harjumatus oma keha signaale kuulata, kultuurilised harjumused ja tõekspidamised, võimalik et lausa toidusõltuvus ja muud segavad tegurid. Lisaks veel sümptomite ilmumine viivitusega.
Sümptomite tajumine on lihtsam, kui kõigepealt pidada mõnepäevane paast ning seejärel proovida toiduaineid ühekaupa. See on aga väga aeganõudev protsess.
Kõige lihtsam on anda veenivere proov ja lasta võimalikud ebamugavaid reaktsioone tekitavad toiduained testida laboris.
Siit kodulehelt leiate kokkuvõtliku informatsiooni viivisallergiate kohta. Täpsema info saamiseks ja individuaalsete erijuhtude selgitamiseks leppige meiega kokku aeg personaalseks konsultatsiooniks ja testimiseks.