Autor: Rain Vainik
Avaldatud: Ajakirjas Kodutohter, jaanuar 2010

Kas inimene on oma käitumises ratsionaalne? Kas kogu aeg või aeg-ajalt või üldse mitte? Evolutsiooniline bioloogia ja psühholoogia on leidnud, et väga tihti iseloomustab meie käitumist omapärane näiv irratsionaalsus, mis aga lähemal uurimisel osutub hoopiski ratsionaalsuseks. Ainult et selle ratsionaalsuse tegelikud argumendid on peidus kusagil väga-väga sügaval.
Eriti selgelt paistavad need dilemmad välja jälgides tänapäeva inimese püüdlustes parandada omi söömisharjumusi ning eluviise. Kes siis ei teaks, et rasv ja magus on kehakaalu kergitajad? Kes vaidleks vastu väitele, et regulaarne liikumine toob tervise? Kes väidaks et mahetoit ei olegi kasulik? Kes pole midagi kuulnud suitsetamise ja alkoholi laastavast mõjust?  Ilmselt mitte väga paljud. Kuid mida teevad needsamad teadjad, kui on käes hetk õhtuks "midagi head" valida? Miks "ununevad" need teadmised kohe, kui midagi tõeliselt ahvatlevat seisab meil tee peal ees? Evolutsiooniline psühholoogia väidab, et kõik need valikud on tehtud varem, tükk aega varem, juba sadu tuhandeid aastaid varem.

Kust on pärit meie irratsionaalsed soovid

Kujutlegem korraks meie väga kaugeid esivanemaid neidsamu valikuid tegemas. Kas neile oli probleemiks kõrgenenud kehakaal, vähene liikumine või meelemürkide manustamine? Kindlasti mitte, küll aga võib väita, et meie tänapäevased mugavused oleksid olnud neilegi meelepärased, kui oleks vaid saanud! Ja nii nad siis käisid ringi savannis ja dzunglis ja muudkui otsisid ning mõnikord üht-teist ka leidsid. Kuid sel ajal ei olnud supermarketeid, legaalset tubakat ja alkoholi, autosid, internetti, televisiooni ega lihtsasti leitavaid narkodiilereid. Need esivanemad, kelle soov "midagi head" saada oli suurim, kasvasid tugevamaks, olid mõjuvõimsamad ja said rohkem järglasi. Nad pärandasid meile needsamad geenid, mis neidki tagant kihutasid. Ainult et olud on tänapäeval hoopis teised, lausa vastupidised. Geenid, mis premeerivad meid, kui leiame midagi magusat, mõnusalt rasvast või suutäie soolast, naudime sigarette, alkoholi ja kõike muud "head", mängivad meile tänapäeval suure vingerpussi. Sest kõike seda ei pea enam pikkade päevateekondade kauguselt otsima, see on täna vabalt saadaval ja tuleb meile lausa ise koju kätte. Aga teistsuguseid geene ei ole meil kusaglit võtta...

Looduses ülekaalulisust ei esine

Teadaolevalt ei ole veel leitud mitte ühtegi (!) vabana looduses elavat ülekaalulist looma. Samuti ei esine ülekaalu, ega ka paljusid muid tänapäeva inimeste probleeme mõnede seni veel säilinud kiviaegsel moel elavate metsahõimude liikmetel. Kui aga needsamad inimesed kolivad küladele lähemale, tutvuvad seal magusa ja rasvase ühekülgse toiduga, alkoholi jm meelemürkidega, siis saavad nad automaatselt kraesse ka meie tsivilisatsiooni suured mured, kaasa arvatud ülekaalu probleemi. Sama võib kergesti juhtuda kodustatud loomadega. Teadlased on teinud lugematuid katseid rottidega. Kui rotte toita ainult neile loomuomase loodusliku söögipoolisega, ei ole võimalik neile kuidagimoodi ülekaalu esile kutsuda, isegi nt väga suures stressis mitte. Kui aga nende toiduratsioon muuta tänapäeva lääne inimese söögisedeli sarnaseks, võtavad nad kaalus juurde väga kiiresti.

Midagi ei klapi

Kõik see viitab, et meie toitumise ja eluviisidega on midagi põhimõtteliselt viltu. Ning meie hakkamasaamise võime sellega on vägagi piiratud. Kas see tähendab, et peaksime tagasi pöörduma kiviaegsete eluviiside juurde? Ilmselt mitte. Kas aga peaksime oma toidus väga oluliselt piirama magusa, soolase, loomse ja rasvase, ka piima-, jahu- ning valmistoodete tarbimist või koguni neist täielikult loobuma? Vaatama üle meie suhteliselt vabameelse alkoholi, tubaka ja teiste meelemürkide poliitika? Nii see paistab olema küll. Teaduslikud uuringud on korduvalt näidanud, et tehes oma menüüs mõned radikaalsed muudatused, on võimalik ilma igasuguse medikatoorse sekkumiseta hakkama saada isegi selliste tõsiste haigustega nagu diabeet ja arterite ummistumine, ülekaalust rääkimata. Samuti on leitud, et kõige õigem oleks meie iha magusa, soolase, kohvi, sokolaadi ja muu meeldiva järele käsitleda samamoodi kui iga teistki sõltuvust, nt suitsetamist.

Loobuda ei ole lihtne

Kui keegi soovib loobuda suitsetamisest, siis vaevalt et ta kusagilt kuuleb nõuannet vähendada suitsetamist vaid poole võrra. Või isegi suitsetada küll edasi, see-eest aga tarbida uusimaid sigaretisuitsu mõju blokeerivaid ravimeid... Miks aga jagatakse selliseid nõuandeid ülekaalulistele? Sööge lihtsalt rohkem köögivilju, küsige apteegist kõhnumistablette, liikuge pisut rohkem jms on vägagi tavalised soovitused. Kui palju aga kuuleb teaduslikult tõestatud, garanteeritult toimivaid nõuandeid: loobuge mõneks ajaks täielikult (alguses kasvõi 1 kuuks) kõikidest loomsetest toiduainetest, vähendage radikaalselt suhkru ja soola, kiirtoidu ning alkoholi tarbimist jms? Arstid ja tervisespetsialistid justkui ei julgeks jagada nõuandeid, mille mõju on küll uuritud ja hästi teada, kuid mille täitmine tundub liig raske iseeneselegi. Kuid suitsetamisest ei saa ju loobuda tõmmates edasi "vaid" 5-10 sigaretti päevas! Kas siis rasvase või suhkrusõltuvusest saab?

Leia endale tervislikud naudingud

Ega ikka ei saa küll, sõltuvus on sõltuvus ning ainuke tõhus viis sellest vabanemiseks on ikkagi probleemi täielik tunnistamine ning kahjulikust harjumusest radikaalne loobumine. Hea uudis on see, et toidusõltuvusest saab vabaks väga lühikese ajaga. Ärajäämanähud kestavad vaid mõned päevad ning paari-kolme nädalaga peaks olema mure unustatud. Ka hakkab muserdatud tervis igakülgselt taastuma üsna kiiresti. Kuid maailm meie ümber ju ei muutu! Kõik ahvatlused jäävad alles, samuti meie sees omi salajutte sosistavad geenid... Mõned uurijad soovitavad väga ranget joont - öelda alati kindel ei enamusele ahvatlustest. On pakutud ka 80:20 reeglit, mis ütleb, et süües ja elades täiesti tervislikult 80% ajast, võime ülejäänud 20% puhul nö rihma pisut  lõdvemaks lasta, kui soov selleks peaks tekkima.
Milline lähenemine paremini sobib, on individuaalne, väga-väga tähtis on aga samal ajal endale uute positiivsete lemmikute leidmine. Ainult seniseid mõnusid piirates kaugele ei jõua, nende asemele tuleb leida uued, tervislikud naudingud.

Tervendavad toidud

Kust neid kõige tervislikumaid naudinguid siis leida? Selgub, et mõnes mõttes peaksime kiviaega tagasi pöörduma küll. Nimelt on tõestatud, et meie keha on harjunud ja töötab kõige paremini, kui dieet koosneb valdavalt taimsetest toiduainetest (so suurem osa päevadest on täiesti liha- ja piimatoodete vabad). Rohkesti soovitatakse pruukida värskeid puuvilju. Inimese organismile omane looduslik söögilaud on vaba ka lisatud suhkrust ja soolast ning loomulikult kõikidest teistest lisaainetest.
Kujutlegem ennast korraks ette ürgdzunglis liikumas ja vaid oma kahe käe abiga toitu varumas (relvadki tulid inimese eellaste käsutusse alles suhteliselt hiljuti, rääkimata põldudest ja kariloomadest ning supermarketitest). Tõeliselt tervislik ning kehaomane on seega vaid toit, mida õnnestub palja käega loodusest võtta ja otse suhu pista (või mõnel lihtsal viisil tule abil töödelda).
Seega hästi ei kvalifitseeru isegi muidu suhteliselt tervislikuks peetav teravili, mida tuleb enne tarbimist kestadest puhastada, veskis jahvatada, lisada suhkrut, rasva jms ning lõpuks veel ka ahjus küpsetada; rääkimata piimatoodetest ja muust toidupoodides lademetes leiduvast hääst ninaesisest.

Mõnulõksud

Suurem osa esmapilgul suurepärastest nn mugavustoitudest on osutunud salakavalateks mõnulõksudeks. Need on küll elu palju lihtsamaks teinud ja pakuvad meile kiiret naudingut, kuid pikemas perspektiivis nõuab selline kergema vastupanu teed minek meilt algul makstud odava hinna väga rasvaste protsentidega sisse. Sisuliselt käituvad inimesed ühepäevaliblikatena, ohverdades kiire naudingu nimel oma kõige kallima vara, elu ja tervise. Me käitume murelikuks tegevalt sarnaselt laborirottidega, kellele anti valida kokaiini ja söögi või seksi vahel. Rotid valivad eksimatult kõige sügavamat ja kiiremat mõnu pakkuva variandi, kuni oimetusest kokku kukuvad ja otsad annavad... ja nende valik ei ole seks!

Elu on elamist väärt

Kas jääb siis inimkonnale ka mingi lootus? Mina usun, et kindlasti jääb ning seda kinnitavad mitmete maailma eesrindlike kliinikute kogemused tõeliselt tervislike eluviiside juurutamisel. See ei ole lihtne, tagasilibisemine on pidevalt õhus, kuid tulemused on pingutust väärt! Inimene on õppimisvõimeline elu lõpuni, kuigi kõige paremini õpime me vaid iseenda kogemustest...
Ehk Dalai Laama sõnadega: "Inimloomus juba on kord selline, kuid kui meie ees seisab mingi suur kriitiline katsumus, siis meie teadvus on võimeline ärkama ja leidma uue alternatiivi."